Viimasel ajal on paljud linnad üle maailma võtnud kasutusele linnaplaneerimise poliitika, mis põhineb 15 minuti linnade raamistikul. Nende linnade hulka kuuluvad näiteks Barcelona, Bogota, Buenos Aires, Melbourne, Milano, Pariis ja Portland.
Hüperkohalikkuse põhimõte 15 minuti linnade kujundamisel pakub linnadele teekaardi, kuidas vähendada oluliselt oma süsinikuheidet. Seda saavutatakse väiksema sõltuvusega erasõidukitest ning avaliku ruumi ümberkujundamisega selliselt, et seal on rohkem rohealasid, vähem teid, paremad avalikud teenused ja hüved. Lisaks ligipääsetavuse parandamisele toetab selline linnas elamise viis tugevaid sidemeid naabruskonnas, sügavamat kogukonna- ja kohaidentiteeti, sagedasemat sotsiaalset läbikäimist, paremat rahvatervist ja turvalisust ning pakub rohkem detsentraliseeritud ja osalemisel põhinevat valitsemist.
Hoolimata 15 minuti linna mudeli populaarsusest on vähe tähelepanu pööratud õigluse nüanssidele mudelis. Ilma õiglusaspektide analüüsimiseta võib aga mudel süvendada olemasolevaid sotsiaalruumilisi ebavõrdsusi ja pingeid, sealhulgas keskklassistumist (gentrification). Selle lõhega tegelemiseks kasutavad eksperdid projektis metodoloogilist raamistikku, mis põhineb sotsiaalökoloogilise pöörde põhimõtetel – selle raamistiku kaudu vaatlevad nad näiteid 15 minuti linnadest.
Projekt põhineb süsteemsel kirjandusülevaatel ja intervjuudel ekspertidega Taist ja Eestist, et võrrelda erinevaid linnaruume. Osana metodoloogiast püüab projekt hinnata tehisintellektil põhinevate uurimistööriistade tugevusi, võimalusi ja puuduseid.
Feature / A novel study by SEI researchers unveils the psychophysiological responses to walking in the cities of Nakuru, Kenya and Udon Thani, Thailand.
Project / SEI Tallinn loob partneritega tööriistakasti kestlikuks ja kvaliteetseks ruumiloomeks.
Project / SEI Tallinn uurib Rohejälje projektiga korraldatud kolme ruumisekkumise mõju Tallinna linnaelanikele ning nende käitumisharjumustele.
