Eestis tekkiva toidujäätmete ja toidukao ning nende tekkepõhjuste uuring viidi läbi kõigis toidutarneahela etappides, sh kodumajapidamistes, toitlustuses, kaubanduses, toidutööstuses ja esmatootmises (põllumajandus ja kalakasvatus). Uuringu tulemused kajastavad 2020. aastal tehtud detailuuringus kogutud andmete ning riikliku jäätmearuandluse 2019. aasta andmete analüüsil saadud
tulemusi.
Photo: Semiglass / Shutterstock
Uuringu tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas. Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris.
Toidujäätmetest poole (50%) ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit. Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel (41%), kõige väiksem toidutööstusel (4%). Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.
Project / Toidujäätmete ja toidu raiskamise teema on maailmas ja ka Euroopas muutumas üha aktuaalsemaks. SEI Tallinn ja Eesti Maaülikool uurivad teemat Eestis.
Media coverage / Eesti on ainus riik, kus on spetsiaalselt muuseumidele mõeldud keskkonnamärgis - rohelise muuseumi tunnistus -, mis aitab muuta kultuurivaldkonda kestlikumaks.
Project / Teadusuuringu eesmärk on koostada kaardistus ja hinnang Eesti tarbijajärgse tekstiili ringlussevõtu võimekusest ja ning selgitada välja parimad lahendused.
Feature / SEI Tallinn korraldas Eesti äärealadelt pärit noortele koolituse, et julgustada neid oma haridusteed jätkama või tööle asuma rohepöördega seotud valdkondades.
Design and development by Soapbox.
