Hetkel on enamik maapiirkondade ühistransporditeenustest jätkuvalt keskendunud sõiduplaanipõhise kohaliku bussiteenuse pakkumisele. RESPONSE’i fookuses on säärase transpordikorralduse probleemkohad, milleks on reisijate arvu vähenemine ja avaliku sektori rahastatud transporti pakkuvate ettevõtete madal kulutõhusus.
Ühistranspordi korraldus on kogu Läänemere piirkonnas sarnane ja ühistranspordi korraldamise eest vastutavatel riigiasutustel puudub tihtipeale võimekus tegeleda üheltpoolt valdkonna väljakutsetega ning teisalt rakendada ühistranspordi arendamise hüvanguks uusi tehnoloogilisi võimalusi.
RESPONSE projekt loodi, et ühistranspordi sektori parimaid tavasid ja uusi tehnoloogiaalaseid saavutusi, nagu avatud juurdepääs liikuvust puudutavatele andmetele, digirevolutsioon ja nõudluspõhised lahendused, laialdasemalt kasutusele võtta.
Projekti peamiseks sihtgrupiks on riigiasutused, avaliku sektori koordineerijad, ühistransporditeenuste pakkujad kohalikul tasandil, kelle vastutada on kõigi kasutajagruppide vajadustele vastava transporditeenuse korraldamine.
RESPONSE projekt tegeles kasutamata potentsiaaliga, mida pakuvad nõudluspõhise transpordiga seonduvad lahendused ja mida on Läänemere piirkonnas arendatud juba 1990. aastatest alates. Nõudluspõhine transport võimaldab tagada transpordi ligipääsetavust, kättesaadavust ja usaldusväärsust hajaasutusega piirkondades. Erinevalt fikseeritud bussiliinidest loob see võimalused sujuvateks sõitudeks, digiärimudeliteks ja paindlikuks vajaduspõhiseks teenusekujunduseks. Samuti võimaldab nõudluspõhine transport teenuseid ja kasutajagruppe koordineerida ja on palju kulutõhusam kui spetsiaalsed transporditeenused (näiteks meditsiinitransport).
RESPONSE projekti jooksul:
- näidati, kuidas paiknevusega seotud andmeid (geodata) saab avalikustada, visualiseerida ja kasutada tõenduspõhise allikana riigiasutuste otsustusprotsessides (projekti jooksul töötati välja avalikult kättesaadav veebipõhine andmebaas data warehouse ja kulude prognoosimise mudel)
- viidi läbi pilootprojektid selle kohta, kuidas avalikult rahastatavaid transporditeenuseid annaks nõudluspõhiselt korraldada ja turundada (näiteks poolest päevast sõite lõpetavate koolibusside arvelt ja suhtlusplatvormi kaudu)
- kaasati ühistranspordi lõppkasutajaid teenuse arenduse protsessi
Projektipartnerid:
- Innlandstrafikk, Norra
- Region Värmland, Rootsi
- Ruter AS, Norra
- Kolumbus AS, Norra
- Karlstadi Ülikool, Rootsi
- Kaunase linn, Leedu
- Aalborgi Ülikool, Taani
Partnerid Eestis:
- Haavatavate sihtrühmade käsiraamat
- Innovatsiooni juhtimise tööriist
- Mudel nõudepõhise transpordi pilootide planeerimiseks
- Hinna ja nõudluse prognoosimise tööriist
- Avalikult kättesaadav transpordi-andmebaas
- Transpordiandmete kasutamise mudel
- Avalike kaardiandmete kasutamise raport
- Nõudepõhise transpordi turundamise tööriistakast
- Integreeritud piletisüsteemi loomine
- Nõudepõhise transpordi ärimudelid Läänemere-piirkonnas
- (30.06.2020) Logistikauudised: Tasuta ühistransport takistab nõudepõhise transpordi arengut
- (30.06.2020) IT uudised: Uuring - andmekaitse piirab nõudepõhise transpordi arengut
- (1.07.2020) Accelerista: Nõudepõhise transpordi areng Eestis on takerdunud eri põhjustel
- (15.03.2021) ERR: Merlin Rehema: nõudepõhine transport täiendab maapiirkondade ühistransporti
- (19.07.2021) ERR: Saaremaa katsetab nõudluspõhist transporti
- (3.12.2021) Kuku raadio Ärataja: Merlin Rehema nõudepõhisest transpordist
- (22.02.2022) EPL: „Muidu läks pool penssi takso peale.” Maal ei saa autota hakkama. Aga Saaremaal saab