Uuringu eesmärk oli analüüsida alates 2000. aastast kehtinud keskkonnatasude mõju:
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete keskkonnaalasele käitumisele, investeeringutele ja majandusnäitajatele;
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete konkurentsivõimele ja toodete hindadele;
- loodusressursi kasutamise efektiivsusele ning jäätmete ja saasteaine koguste vähenemisele Eestis (versioon alates 3.12.2013).
Töö käigus analüüsiti ettevõtete poolt makstud keskkonnatasude
dünaamikat aastatel 2000–2011, hinnati ja prognoositi enim keskkonnakasutuse tasusid maksnud ettevõtete keskkonnakasutust ja majandustulemusi, võrreldi Eesti keskkonnakasutuse tasude süsteemi ja tasumäärade tasemeid lähiriikidega ning viidi läbi põhjalik küsitlus keskkonnakasutuse tasusid maksvate ettevõtete hulgas. Tulemuste baasil esitatakse ettepanekud keskkonnakasutuse tasude efektiivsemaks rakendamiseks ja sellealase poliitika kujundamiseks perioodil 2016–2020, et saavutada loodusvarade tõhusam kasutamine ja saaste vähendamine, arvestades seejuures ettevõtete majanduslikku olukorda ja võimalusi tehnoloogia arendamiseks.
Uuringu fookuses on tulenevalt lähteülesandest vaid osa keskkonnatasude seadusega kehtestatud tasusid — loodusvarade kasutusõiguse tasud (maavarade ja vee erikasutus) ja saastetasud (heitmed õhku, vette ja pinnasesse). Uuringus ei käsitleta muid keskkonnatasusid (kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu) ega keskkonnaga seotud teisi maksusid (pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis ning transpordimaksud). Samuti ei analüüsita uuringus eraldi keskkonnamajanduse täiendavaid instrumente (nt kasvuhoonegaaside kvoodikaubandus, riigiabi jms).
