BLASTIC – Plastijäätmete teekond Läänemerre

Inactive project

2016–2018

Project contact

Ligi 70% meie planeedist on kaetud ookeanide ja meredega. Igal aastal satub maailma meredesse ja ookeanidesse umbes kümme miljonit tonni prahti. Plast, eeskätt plastist pakendijäätmed (nt joogipudelid ja ühekordsed kilekotid), on ülekaalukalt peamine merekeskkonnas leiduva prügi liik. Plast moodustab 80% mereprahist ning laguneb merekeskkonnas sadu aastaid. Päike, soolane merevesi ja lained lagundavad plasti üha väiksemateks osakesteks (mikroplastiks). Ühekordsel mähkmel või plastpudelil võib kuluda mikroskoopilisteks osakesteks lagunemiseks ligikaudu 500 aastat. Mereprügi, ohustab mitte üksnes meie merede ja rannikute seisundit, vaid ka meie majandust ja kogukondi sh omavalitsusi.

Lõviosa mereprahist tekitatakse maismaal. Oluliseks mereprahi tekitajateks on rannikupiirkondades asuvad asulad. Prahti kantakse merre tuule, jõgede ning heitvee- ja sadeveesüsteemide kaudu. Olulist rolli mängib rannikul asuvate piirkondade jäätmekäitlussüsteemi tase ja korraldus. Vähesemal määral pärineb mereprügi kalandusest, sadamatest ja laevandusest ning avamerel asuvatest rajatistest (nt naftaplatvormid).

Suurimad Läänemere reostajad on Läänemere ümbruses asuvad suurlinnad, seetõttu on väga oluline rakendada abinõusid prügi tekke vähendamiseks maismaal, enne kui praht merre jõuab. Siin mängivad olulist rolli kohalikud omavalitsused.

Mereprahil on nii keskkonna-, majanduslik- kui ka sotsiaalne mõju. Merepraht kahjustab otseselt merekeskkonna seisundit, olles mereloomadele kahjulik peamiselt kahel moel – mereloomad neelavad prahti alla ja takerduvad sellesse. Lisaks jõuavad mõned regulaarselt plasti alla neelavad kalaliigid ka meie toidulauale, mis seab ohtu ka inimeste tervise. Samuti võivad paljud liigid plastprügisse ning merre jäänud kalavõrkudesse ja köitesse kinni jääda. Enamik selliseid loomasid ellu ei jää, sest nad ei saa tõusta hingamiseks pinnale, põgeneda röövloomade eest ega end toita.

Peale keskkonnakulude kaasnevad mereprahiga ka sotsiaal-majanduslikud kulud, mis mõjutavad peamiselt rannikualade kogukondi. Selleks et suurendada turistide silmis oma supluskohtade atraktiivsust, peavad paljud kogukonnad kulutama suuri summasid rannapiirkondade puhastamisele.

Projekti BLASTIC eesmärgid:

1) Teadmiste suurendamine – koostöös Läänemereäärsete linnadega selgitatakse välja võimalikud prahiallikaid, kuidas praht maismaalt merre liigub ning kuhu see lõpuks jõuab.

2) Läänemereäärsete linnade parem valmisolek plastijäätmete merre sattumise vältimiseks – koostöös omavalitustega koostatakse või täiendatakse kohalikke tegevuskavasid (nt omavalituste keskkonnakava või jäätmekava) ja töötatakse välja meetmed mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks (elanikkonnale suunatud kampaaniad prügi tekitamise vähendamiseks, kahjulike ainete vähendamine plastitoodetes, efektiivsem jäätmekorraldus ning tänavakoristus jne).

3) Suurendada inimeste jt sidusrühmade teadlikkust mereprahi negatiivsetest mõjudest – viiakse läbi teavitusi ja kampaaniaid erinevatele huvirühmadele (lapsed ja noored, elanikkond, ettevõtted jt) mereprahi kui olulise probleemi selgitamiseks (sh mereprahi negatiivsete mõjude tutvustamiseks).

Projekti tulemusena pakutakse välja mereprahi vähendamise eesmärgid, erilist rõhku pööratakse maismaalt pärinevate jäätmete vähendamisele, mis on kooskõlas ka EL meredirektiivi ja jäätmedirektiivi eesmärkide ja nõuetega.

Eeldatavad tulemused:

1) Töötatakse välja metodoloogia mereprügi päritolu/allikate ja nende merre sattumise teekondade kaardistamiseks ning pakutakse välja asjakohased seiremeetmed mereprügi seireks kohaliku omavalituste tasandil.

2) Viiakse läbi pilootuuringud neljas erinevas Läänemereäärses linnas, mille käigus viiakse koostöös omavalitustega läbi mereprügi kaardistamine ja seiramine.

3) Koostatakse projektis osalevate omavalituste tegevuskavad – koostöös omavalitustega koostatakse või täiendatakse kohalikke tegevuskavasid (nt omavalituste keskkonnakava või jäätmekava) ja töötatakse välja meetmed mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks (elanikkonnale suunatud kampaaniad prügistamise vähendamiseks, kahjulike ainete vähendamine plastitoodetes, efektiivsem jäätmekorraldus ning tänavakoristus jne).

4) Plastijäätmete keskkonnamõju (sh mõju, mis tuleneb plastist eralduvatest toksilistest ühenditest) teadmise levitamiseks koostatakse andmebaas, mis võimaldab anda huvirühmadele infot probleemi iseloomust ja suurusest.

5) Viiakse läbi seotud huvirühmade teavitamine – teavituskampaaniate läbiviimine ja infomaterjalide koostamine.