Skip navigation
Kollastes vestides lapsed turul, ümberringi puu- ja juurviljad.
Feature

Eesti koolid on võtnud kasutusele palju põnevaid lahendusi toidu hõlmamiseks kooliellu

Start reading
Feature

Eesti koolid on võtnud kasutusele palju põnevaid lahendusi toidu hõlmamiseks kooliellu

Sageli nähakse koolitoitu pelgalt kütusena, mida õpilased peavad söögivahetunnil kiiruga sööklas tarvitama, et seejärel päevaga edasi minna. Rahvusvaheline projekt SchoolFood4Change on julgustanud koole hõlmama toitu kooliellu läbimõeldumalt ja põhjalikumalt, et see oleks osa õppekavast, ekskursioonidest ja kogukondlikest ettevõtmistest. Paljud Eesti koolid ongi seda teinud.

Anette Parksepp / Published on 3 November 2025

SchoolFood4Change projektis osales Eestist kümme Tallinna kooli, viis Viimsi kooli ning Viimsi lasteaed, mis tegutseb üheksas majas. Koolid võtsid kasutusele projektis väljatöötatud kogu kooli toidukultuuri raamistiku, mis aitab toitu läbimõeldud sammudega kooliellu lõimida ning muuta koolitoitu tervislikumaks, kestlikumaks ja maitsvamaks.

Projekti lõpus toimus Eesti koolitoidusüsteemi osapooltele Tallinnas konverents “Tuleviku haridus algab taldrikult”. Ürituse ajaks esitasid projektis osalenud koolid enda häid näiteid toidu kooliellu hõlmamisest. Konverentsil osalejad valisid rahvahääletusega enda lemmiklahendused, mis olid:

  • Tallinna Inglise Kolledži õpilased teevad koostööd koolitoitlustajaga;
  • Tallinna Mahtra Põhikooli õpilased renoveerisid koolisööklat;
  • Prangli Kooli õpilased kasvatavad ise maitsetaimi.

Allpool on koolide jagatud ülevaated neist ja teistest põnevatest koolitoidulahendustest.

Värvilised puuviljad.

Tallinna Inglise Kolledž

Tallinna Inglise Kolledži õpilased suhtlevad aktiivselt koolitoitlustajaga.

Koostöö õpilaste ja toitlustaja vahel

Noored seisavad laua ümber, laual on hääletuskast, osa lapsi kirjutab midagi laual.

Foto: Tallinna Inglise Kolledž

Tallinna Inglise Kolledžil on aktiivne õpilasesindus, kes hoolib koolikeskkonnast ja seisab selle eest, et õpilased tunneksid end koolis hästi. Koolitoit on õpilaste jaoks väga oluline, seega loodi keskkonna- ja toidugrupp, mis teeb aktiivselt koostööd kooli toitlustajaga.

Tervisliku toitumise edendamiseks algatasid õpilased puuviljakampaania, mille eesmärk on tagada, et vähemalt 25% puuviljatoodetest oleks puhvetis saadaval täiesti tasuta.

Lisaks korraldavad õpilased pidevalt küsitlusi, et hinnata koolitoitu ja saada tagasisidet. Tulemused esitatakse kooli toitlustajale. Kool on tänulik toitlustaja eest, kes on valmis koos õpilastega ideid ellu viima.

Värviämbrid ja pintslid nende kõrval.

Tallinna Mahtra Põhikool

Tallinna Mahtra Põhikooli õpilased käärisid käised üles, et luua endale mõnus söögikeskkond.

Koolisöökla renoveerimine koos lastega

Mahtra Kool renoveeris oma koolisööklat. See hõlmas:

  • koolisöökla seinte ja lae värvimist koos õpilastega;
  • koolisöökla kaunimaks ja hubasemaks muutmist, et luua meeldivam söögikeskkond;
  • laste julgustamist aktiivselt osalema seinte kaunistamisel ja söögisõbralikuma keskkonna loomisel.

Lisaks kasvatavad lapsed aknalaual potitaimi ja ürte.

Erinevad fotod õpilastest Mahtra kooli sööklat renoveerimas.

Kollaaž: Tallinna Mahtra Põhikool

Maitsetaimed pottides.

Foto: studio_cj/Unsplash

Prangli Kool

Prangli Kooli õpilased on tublid aednikud.

Õpilased kasvatavad ise maitsetaimi

Kolm last istutab poti sisse taimi.

Foto: Prangli Kool

Laps istutab poti sisse lehtsalatit.

Pranglis puutuvad õpilased päev kokku aia saaduste kasvatamisega nii kodus kui ka koolis. Koolis kasvatavad õpilased ühiselt maitsetaimi – istutavad neid ja jälgivad nende kasvu.

Eesmärk on pakkuda lastele erinevaid maitseelamusi, tutvustada neile uusi maitseid ning kasvatada huvi värskelt kasvatatud puuviljade, köögiviljade ja maitsetaimede vastu.

Pannkoogid lillelisel taldrikul.

Foto: M Draa/Unsplash

MLA Viimsi Lasteaiad

Viimsi lasteaedades peetakse pannkoogi- ja tänavatoidufestivale.

Pannkoogifestival

Lapsed seisavad pika laua ääres, kolm õpetajat on riietunud nõidadeks ja küpsetavad pannkooke.

Foto: MLA Viimsi Lasteaiad

MLA Viimsi Lasteaedade majades toimus 2025. aasta aprillist maini projekti SchoolFood4Change osana pannkoogifestival. Igas majas küpsetati tervislikke pannkooke.

Päikeseratta lasteaed tähistas festivali volbripäeval. Peanõia majas said lapsed proovida nii soolaseid kui ka magusaid minipannkooke ning õppida koos nõiaga tähti. Tuli ära arvata erinevaid maitseid: “Mis on pannkoogi sees?”

Samal ajal küpsetasid rühmad pannkooke ning uurisid erinevaid retsepte. Suuremad lapsed said retsepti üles kirjutada ja selle koju viia.

Siin üks tore retsept katsetamiseks:

  • 60 g täisterakaerahelbeid (jahvatatud)
  • 120 g kodujuustu
  • 3 muna
  • ¼ tl meresoola
  • 1 spl mett
  • praadimiseks kookosõli

Tänavatoidufestival “Pikalauapidu”

Õues on tänavatoidutelgid ja palju rahvast nende ümber.

Foto: MLA Viimsi Lasteaiad

Laual on topsides puu- ja köögiviljad.

Foto: MLA Viimsi Lasteaiad

Viimsi Lasteaedade Laanelinnu majas 2018. aastal alguse saanud iga-aastane tänavatoidufestival on kasvanud lasteaia kogukonna südamesündmuseks, kus lapsevanemad ise saavad valmistada kodumaist tänavatoitu – ehtsaid, armastusega tehtud roogi, mis meenutavad vanaema kööki ja toovad naeratuse näole nii suurtele kui väikestele.

Festivalil oli väljas rikkalik valik koduseid maitseid, mis olid inspireeritud Eesti toidukultuurist: nostalgilised lemmikud, uued üllatajad ja kõik see, mis teeb meie toidulaua eriliseks.

Hea muusika, lasteala, naabrid ja sõbrad lõid üheskoos tõelise pere ja kogukonna peo.

Kauss, milles on näha punane kala ja erisorti köögiviljad.

Viimsi Kool

Viimsi Kooli õpilased valmistasid tervislikke poke-kausse, lõid näituse suhkru kohta ning panid proovile oma meeled toidu tajumisel.

Rändnäitus “Suhkur meie maiustustes”

Laual on erinevad maiustused, nende kõrval kausikestes suhkur ja nende ees paberilehed, kuhu on kirjutatud mingi info.

Foto: Viimsi Kool

Viimsi Kooli viiendate klasside õpilased valmistasid SchoolFood4Change projekti osana kodunduse tundides rändnäituse “Suhkur meie maiustustes”.

Õpilased võtsid kodunduse tundi kaasa enda lemmikmaiustuse või -joogi tühja pakendi. Seejärel uurisid nad tunnis pakendiinfot: milline info peab seal kirjas olema ja millist päriselt leida võib? Õpilased said teda, kus on kirjas toote päris nimi, kus riigis on see valmistatud, kuidas ja millises järjekorras märgitakse toidu koostisosi, kus on kirjas toote mass või maht ning kuidas saada teada, kui palju suhkrut ühes tootes tegelikult on.

Uurimine näitas, et paljudes maiustustes on väga palju koostisosi ning alati ei saagi teada, kus meie maiustused valmistatud on. Kõige põnevam oli siiski teada saada, kui palju suhkrut on peidus kogu toote pakendis. Näituse tarvis kaalusid õpilased iga maiustuse suhkrukoguse kotikesse ning kinnitasid koos tootepakendiga infoseinale. Esmalt oli näitus vaatamiseks vanemale kooliastmele koolimaja C-korpuses, seejärel rändas algkooli poolele ning harivast näitusest said osa ka I ja II kooliastme õpilased.

Suhkruseina eesmärk oli teha õpilastele visuaalselt nähtavaks nende iga päev tarbitavate maiustuste ja jookide suhkrusisaldus.

Poke-kausside tegemine


  Foto: Viimsi Kool

Poke-kausid on tänapäeva noorte hulgas populaarsed, kuid kodustes tingimustes tunduvad need paljudele keerulised teha.

Ajakirja Oma Maitse retseptitoimetaja Paula Särekanno käis kevadel 2025 koolitamas Viimsi Kooli 7C klassi õpilasi, kuidas kodus ise maitsvalt, tervislikult ja soodsalt poke-kausse teha. Koolituse käigus õpetas ta, kuidas õige toorainet valida ning kuidas sellest tervislikult maitsev tulemus valmistada. Lisaks said õpilased ülevaate toitumispüramiidist ja aedviljadest.

Sügisel jätkas kodunduse õpetaja Kairy poke-kausside tegemist juba 6. ja 8. klasside õpilastega.

Neljandate klasside teemapäev “Meeled toidu tajumisel”

Mitukümmend õpilast ja õpetajat seisab aulas ja hoiab käes apelsine.

Foto: Viimsi Kool

Aastatel 2024 ja 2025 toimus Viimsi Koolis ülevallaline teemapäev “Meeled toidu tajumisel”, mis oli osa projektist SchoolFood4Change. Üritusel osalesid valla kõigi koolide (Viimsi, Haabneeme, Randvere, Püünsi ja Prangli) neljandate klasside kolmeliikmelised esindused.

Üritused organiseeris SchoolFood4Change Viimsi Kooli meeskond, juhendajad olid Tallinna Ülikooli teadusköögi õppejõud Jaana Taar ja Kristi Paas

Teemapäeval toimus õpilastele erinevaid tegevusi: nad uurisid käed-külge-katsete ja interaktiivse e-viktoriini abil, kuidas viis meelt mõjutavad maitsetaju ja toiduvalikuid. Kõik osalejad said preemiaks värskeid apelsine, parimad viktoriinivõistkonnad auhinnaks kuivatatud puuvilju.

Toit, toitumine ja toiduraiskamine

Viimsi Kool osaleb rohelise kooli programmis ja SchoolFood4Change projektis. Projektide tegevuste kaudu soovitakse, et õpilased oleksid teadlikud:

  • tervisliku toitumise põhimõtetest,
  • võimalustest toiduraiskamise vähendamiseks,
  • toidujäätmete tagajärgedest.

Maaeluministeeriumi ja Eesti Peakokkade Ühenduse eestvedamisel toimus koolis projekt “Kokk koolis”. Viimsi Kooli kooli külastas tippkokk Aldur Soosalu. Seitsmenda klassi õppegruppidele korraldati kodunduse tunnid, kus tippkokk juhendas tervislike roogade, näiteks kõrvitsapüreesupi, köögiviljarisoto ja rukkivahu valmistamist.

Värviliste köögiviljadega kauss.

Randvere Kool

Randvere Kooli õpilased lõid kooli sünnipäeva puhul retseptiraamatu ning võitlevad toiduraiskamisega.

Kooli sünnipäevasalatite retseptiraamat

Lapsed lõikavad köögis köögivilju.

Foto: Randvere Kool

Lapsed ja täiskasvanud lõikavad pika laua ääres köögivilju.

Foto: Randvere Kool

  Pilt: Randvere Kool

Randvere Kool on kooli sünnipäeval valmistanud traditsiooniliselt küpsetorti, aga tänavu otsustasid nad meisterdada hoopis salateid – selleks tegid üleskutse kogu kooliperele.

Klassides moodustasid meeskonnad, kes otsisid ühiselt välja retsepti. Pered aitasid soetada vajalikud koostisained, mis segati koolimajas ühiselt salatiteks kokku. Ettevõtmisse olid aktiivselt kaasatud ka HEV-õpilased.

Kui salatid said valmis, asus koolipere neid ühiselt maitsma ja klassid valisid välja oma lemmikud. See pakkus kõigile põnevust ja võimalust uusi maitseid proovida.

Lisaks kokkamisele kujundasid õpilased oma retsepte: mõni joonistas käsitsi, mõni kasutas kujundusprogrammi või piktogramme.

Nii pani kool kokku retseptiraamatu, kust leiab klasside lemmiksalatid. Mõni klass on esindatud suisa mitme retseptiga, sest salatid tulid niivõrd maitsvad.  

Tõsta taldrikule nii palju kui jõuad ära süüa!

Sel õppeaastal on Randvere Kool keskendunud koolitoidule ning soovib rohkem panustada sellesse, et võimalikult vähe toitu satuks prügikasti. Veel parem, kui toit ei jõuakski sinna!

Selleks, et vähendada äravisatava toidu hulka, valmistasid õpilased koolisööklasse sildid/plakatid, mis tuletavad meelde: tõsta taldrikule vaid nii palju toitu, kui plaanid ära süüa! Sildid on juba tähelepanu pälvinud ning loodetavasti toob väike meeldetuletus enne toidu taldrikule kuhjamist soovitud tulemuse.

Foto: Randvere Kool

Mullitav vesi

Tallinna Rahumäe Põhikool

Rahumäe Kooli õpilased panid kraani- ja pudelivee maitse proovile.

Kraanivee maitsmine kooli teadusnädalal

  • Teadusnädalal maitsesid lapsed pimesi kaht erinevat pudelivett ja kaht kraanivett Tallinna eri piirkondadest ning andsid neile hinnanguid.
  • Võitja oli kooli enda Nõmme piirkonna kraanivesi, mis sai 8,1 punkti kümnest.
  • Pudeliveed, millest üks maksis euro ja teine 60 senti, teenisid mõlemad 7,6 punkti kümnest.
  • Puhta ja kestliku kraanivee kohta õppimine julgustas õpilasi valmistama kunstitunnis kleepse, mis reklaamivad kraanivee joomist.
Neli klaasi veega.

Foto: Tallinna Rahumäe Põhikool

Paber, kuhu keegi on kirjutanud hinde veele 10 punkti skaalal, hinnanud vee maitset, lõhna jne.

Foto: Tallinna Rahumäe Põhikool

Keegi istutab taimi mulda: ühe käega hoiab labidat ja teisega valab kastekannust vett.

Tallinna Haabersti Gümnaasium

Haabersti Gümnaasiumi õpilased on õppinud toiduvalmistamist põhjalikult tundma, kasvatades kooliaias taimi, külastades talusid, osaledes töötubades ja arutades toitu teiste riikide õpilastega.

Kooliaed

Haabersti kooli õpilased kasvatavad ise taimi – nii konteinerites, premifarmides kui kooliaias.

Lapsed kastavad õues taimekastides olevat mulda.

Kollaaž: Tallinna Haabersti Gümnaasium

Siseruumis pisikesed potid, kuhu on istutatud taimed.

Kollaaž: Tallinna Haabersti Gümnaasium

Kallaste turismitalu külastus

Lisaks käis kooli 9A klass külas Kallaste turmistalus, kus tutvus talupidamisega.

Veebisild Slovakkia kooliga

Tallinna Haabersti Gümnaasiumi õpilased kohtusid videokõne vahendusel Slovakkia Základná kooliga. Noored õppisid rohkem üksteise toidukultuuri ja traditsiooniliste toitude kohta.

Tervisliku toitumise töötuba sporditreeneri Rauno Oolbergiga

Haabersti Gümnaasiumi teise ja viienda klassi õpilased osalesid tuntud sporditreeneri Rauno Oolbergi töötoas. Lapsed valmistasid koos treeneriga tortillapitsat, energiapalle ja köögiviljarulle.

Lapsed istuvad põlledega laua ümber ja valmsitavad süüa.

Foto: Tallinna Haabersti Gümnaasium

Tervisliku toitumise töötuba

Kooli seitsmes klass osales SchoolFood4Change projekti osana tervisliku toitumise töötoas. Õpilased valmistasid suupisteteks peedi carpacciot, juustu-kurgi-porgandi “tulpe” ning tomati-juustu-rukolasalatit. Magustoiduks valmistasid nad praetud kõrvitsa õuna ja rosinatega ning kamavahukoorekreemi mustikamoosiga.

Kolm last istub ümber laua, kus on kõrvits, õunad jms. Üks kaadrist välja jääva inimese käsi lõikab õuna tükkideks.

Foto: Tallinna Haabersti Gümnaasium

Hulk noori seisab klassiruumis ümber laua, millel on taldrikud suupistetega.

Foto: Tallinna Haabersti Gümnaasium

Mesilastaru, mille ümber sumisevad mesilased.

Ristiku Põhikool

Ristiku Põhikooli õpilased osalevad põnevatel toiduga seotud teemapäevadel, teevad harivaid väljasõite, õpivad toitu kasvatama ja valmistama ning võitlevad toiduraiskamisega.

Õppekäigud taludesse ja toidutootmise ettevõtetesse

Õpilased on taluhoones, kus on sulgudes vasikad. Kaks last esiplaanil paitab mustvalget vasikat.

Foto: Ristiku Põhikool

Hulk õpilasi seisab tööstushoones, kus on tootmislint, mida mööda liiguvad porgandid.

Foto: Ristiku Põhikool

Kadarbiku Köögiviljad OÜ külastus

Õpilased tutvusid köögiviljatööstuse tootmisega: käisid ringkäigul ladudes, tutvusid tootmise ja toodetega.

Saidafarm OÜ külastus

Õpilased tutvusid mahetalu ajaloo ja toimimisega. Nad käisid ringkäigul talus ja karjamaal ning maitsesid farmi toodangut.

Seidla tuuliku külastus

Tuuliku peremees rääkis koolilastele tuuliku tööst ja ajaloost. Õpilased nägid, kuidas viljateradest saab jahu.

Serdna ja KO OÜ traktorihalli külastus

Lapsed tutvusid erinevate põllumajanduses kasutusel olevate masinatega – nägid lähedalt kultivaatorit, kombaini ja teisi põllutöömasinaid. Õpilased said teada, kuidas masinad põllumeest aitavad.

Lapsed seisavad ümber suure traktori, üks laps istub avatud uksega traktoris.

Foto: Ristiku Põhikool

Teemapäevad ja praktilised töötoad

Meepäevad

Mesinik Sander Noormägi rääkis mesilaste elust ja vajalikkusest. Õpilased maitsesid suira, õietolmu ja mett ning nuusutasid taruvaiku. Koos külastasid nad Kopli kogukonnakeskuse linnamesilasi.

Köögiviljatöötoad

Koostöös Rahvatervise Akadeemiaga toimusid koolis põnevad töötad, mis viisid laste meeled rändama köögiviljade maailma. Köögivilju sai vaadata, kuulata nende tekitatud häält, maitsta, nuusutada, katsuda/kompida.

Kalapäev

Programmi “Kalapäev – õpime ja kokkame” osana õppisid lapsed tundma Eesti kalade mitmekesisust, elupaiku, toitumist, paljunemist jpm. Teoreetilise tunni järel toimus praktiline töötuba, kus uuriti räime välis- ja siseehitust. Kõik said ise räimi puhastada, praadida ja süüa.

Türgi toitude valmistamine

Erasmus+ programmi osana tulid kooli külalised Türgist, kes korraldasid õpilastele huvitava töötoa.

Tervislikud toidukarbid

Õpilased osalesid tervislike toidukarpide töötoas – eesmärk oli, et õpilaste kaasa võetud toidukarpide sisud oleksid edaspidi tervislikud ja toitvad.

Laste käed haaravad kangale kinnitatud kalapilte.

Foto: Ristiku Põhikool

Jätkusuutlikkus toiduhariduses

Foto: Ristiku Põhikool

Kolm last tõstab mulda ämbrist poti sisse.

Foto: Ristiku Põhikool

Toidujäätmete vähendamine

SchoolFood4Change töörühma liikmete eestvedamisel valmisid koolisöökla laudadele infosedelid, mis panevad õpilasi mõtlema toidujääkide tekkimisele. Õpilased said koostöös kooli toitlustajaga toidujääke kaaluda.

Jääkidest toidu valmistamine

Õpilasesindus kasutas sööklas järele jäänud toitu kooskokkamiseks. Sööklast saadud komponente kasutades ja neile väikesi lisandeid juurde pannes valmisid maistvad ja lihtsad toidud.

Õppeaed – oma saadustest toidu valmistamine

Koolipere kasvatab kooli õppeaias kartulit ja kõrvitsaid, millest on kokandustundides valmistatud sööke. Oma aia arooniad on keedetud siirupiks ning maitsetaimedest on tehtud teed.

Idandamine – õppeaed aknalaual ja nutikasvuhoones

Klassi aknalaudadele on mulda pandud nuikapsas, brokkoli, punapeet, petersell, aedtill ja -hernes. Lisaks idandas koolipere nutikasvuhoones spinatit, hernest, päevalille jms. Nutikasvuhoone toodab võrseid lõunasöögi kõrvale.

Värvilised köögiviljad.

Tallinna Arte Gümnaasium

Arte Gümnaasiumi õpilased kasvatavad ise toitu, külastavad talusid, osalevad huvitavates töötubades ning muudavad oma söögikeskkonda inspireerivaks.

Toidusaadikud ja õpilaste algatused

Neli õpilast seisab auditooriumi ees ja esitleb paberit, millele on kirjutatud tekst.

Foto: Tallinna Arte Gümnaasium

Koolitoidu ideede sprint ja saadikud Mahtras

Kooli õpilased osalesid 20. oktoobril korraldatud koolitoidu ideede sprindi üritusel. Ideede sprindi üritusel tõid õpilased välja, et sooviksid suuremat valikut ning rohkem puu- ja köögivilju. Õpilaste tagasisidest lähtuvalt pakubki koolisöökla kuni aasta lõpuni rohkem puu-ja köögivilju. Eesmärk oli katseprojektiga aru saada, milline oleks rahaline kulu, kui kõigis koolides iga päev valikut suurendada.

Õpilased käisid kuulamas ja osalesid töötubades:

  • Anton Karavajev rääkis õpilaste motiveerimisest, et koolikeskkonnas muutusi luua
  • Kendra Kairi Vaino rääkis suhkrust ja toitumisest
  • Toidu töötuba
  • Käsitöö töötuba

Uurimistööd ja loovtööd

Kooli õpilased on teinud toidu kohta uurimistöid ja loovtöid, kus nad on uurinud erinevaid toidugrupe, toitumisharjumusi ja tervislikke valikuid. Loovtööde käigus on nad välja mõelnud oma toiduretsepte. Lisaks on õpilased jaganud oma mõtteid koolitoidu kohta uudistes.

Põllud, talud ja kooliaed

Farmi külastus

Esimene ja teine klass külastasid Niliske talu, kus tutvusid mahetoidu ja taluelu põhimõtetega. Lapsed said võimaluse näha, kuidas kasvatatakse toitu ilma kemikaalide kasutamiseta, ja õppida erinevate loomade hooldamise kohta. Talu külastus oli praktiline õppetund looduse ja toidutootmise kohta, mis pakkus lastele väärtuslikke teadmisi mahetoidu kasulikkusest ja looduse hoidmisest.

Kooliaed

Õpilased kasvatavad ise taimi ja hoolitsevad oma aiamaastiku eest. Nad õpivad, kuidas istutada, kasta ja hooldada erinevaid taimi, arendades nii oma teadmisi looduse ja taimede kasvu kohta. Aiatööd annavad lastele praktilise kogemuse, kuidas toitu kasvatada ja looduse eest hoolitseda, samas õpetades ka meeskonnatööd ja vastutustunnet.

Söökla


  Foto: Tallinna Arte Gümnaasium

Click & Grow soetamine sööklasse

Kool on soetanud Click & Grow ”kasvuhooned”, mis jagati klassidesse, kus alustati taimede kasvatamisega. Esmajoones said need endale algklassiõpilased, et nad saaksid jälgida, kuidas ja millise kiirusega erinevad taimed kasvavad. Hiljem jõudsid taimed sööklasse, kus saavad kõik soovijad endale taldrikusse midagi rohelist tõsta. 

Taimne toiduvalik

Kool arutas võimalust liituda Taimse Teisipäeva projektiga, kuid uue hankega tellis taimse toidu hoopis igaks päevaks. Taimsed toidud osutusid väga populaarseks.

Tähtpäevad

Tähtpäevade puhul, näiteks halloweenil, iseseisvuspäeval ja sõbrapäeval, kaunistavad söökla töötajad ruumi teemakohaselt. Kaunistused loovad erilise õhkkonna ja muudavad toidukorrad meeldejäävaks. Õpilased saavad lisaks maitsvale toidule nautida pidulikku ja lõbusat keskkonda, mis muudab tähtpäevade tähistamise veelgi erilisemaks.

Toit hariduses


  Foto: Tallinna Arte Gümnaasium

Kohtumine Ungari õpilastega

Koolis toimus Rikolto vahendusel kauaoodatud teine food exchange ehk kogemuste vahetamine teise riigi õpilastega. Kokanduse valikaine õpilased kohtusid Ungari õpilastega, millele eelnes kuu aega usinaid ettevalmistusi. Arte Gümnaasiumi õpilased tutvustasid hernesuppi ja vastlakukleid ning näitasid enda filmitud videot, kuidas neid valmistada. Ungari õpilased jagasid teadmisi ja näitasid videos guljaši ja pannkookide valmistamist. Pärast toitude tutvustust said õpilased küsida küsimusi ning arutleda toidukultuuri, jätkusuutlikkuse ja palju muu üle.

Pimemaitsmine

Õpetajad osalesid Meelte Kooli korraldatud koolitusel, mis tutvustas erinevaid meetodeid meelte arendamiseks. Koolituse üks osa oli pimemaitsmise harjutus, kus õpilased said kogeda, kuidas maitsemeel töötab, kui visuaalsed aistingud on kõrvaldatud. Selle tegevuse kaudu arendasid nad oma tähelepanu ja teadmisi toidu maitsete ja tekstuuride kohta ning kasvatasid empaatiat ja teadlikkust teiste meelte olulisusest igapäevaelus.

Loengud

Õpilased osalesid erinevates loengutes, mis käsitlesid toidu ja jätkusuutlikkuse seost. Loengutel tutvustati, kuidas igapäevased toiduvõtted ja tarbimisvalikud võivad mõjutada keskkonda, samuti räägiti jätkusuutlikest toitumispraktikatest, nagu taimne toitumine ja kohalikud toiduallikad. Lisaks said õpilased arutleda, kuidas igaühe panus võib aidata kaasa tervislikumale ja loodussõbralikumale eluviisile. Loengud andsid õpilastele väärtuslikke teadmisi, mida nad saavad kasutada oma igapäevastes valikutes.

Värvilised oad.

Tallinna Südalinna Kool

Tallinna Südalinna Kooli õpilased õppisid tundma idusid ja taimseid valke, katavad peolaudu, osalevad töötubades, laagrites ja väljasõitudel taludesse, kasvatavad söögitaimi jpm.

Tervisliku toitumisega seotud linnalaager koolivaheajal

Seitse last seisab kaetud laua taga ja hoiab käes mingit sorti pabereid.

Foto: Tallinna Südalinna Kool

Neli last istub ümber laua ja lõikab toidupoe reklaamlehest välja toiduainete pilte ning kleebib neid paberile.

Foto: Tallinna Südalinna Kool

Südalinna Kool pakub lastele traditsiooniliselt vähemalt kolmel erineval koolivaheajal võimalust osaleda kogupäevakooli linnalaagris. Ühel korral oli laagri läbivaks teemaks tervislik toitumine.

Esimese päeva hommikul alustasid lapsed n-ö tutvumismängudega, mille käigus said mõelda ka erinevatele toiduainetele. Lisaks joonistasid nad koolis eeltegevusena Eesti Tervisemuuseumile pilte, milline on nende arvates tervislik toit.

Päeva suurem ettevõtmine oligi Eesti Tervisemuuseumi külastus, kus lapsed osalesid haridusprogrammis “Söö terviseks”. Seal said nad praktilisi harjutusi tehes rühmades õppida, kuidas toimib seedimine, mida üldiselt tähendab tervislik toitumine, mis on taldrikureegel (mida võiks süüa vähem ja mida rohkem). Tagasi koolimajja jõudes meenutasid õpilased muuseumist saadud uusi teadmisi.

Teisel päeval oli põhirõhk samuti tervislikul toitumisel. Laagrilised tutvusid toidupüramiidiga ja arutlesid, kust tuleb toit, mida iga päev sööme. Nad uurisid maailmakaarti ja otsisid, kust pärinevad tihti puuviljad, mida poest ostame. Lapsed meenutasid aruteluringides eelmisel päeval muuseumist saadud teadmisi. Praktilise harjutusena valmis rühmades kleepetöö toidupüramiidist.

Seejärel asusid nad tegelema teise praktilise ülesandega, milleks oli puuviljasalati valmistamine. Kokandusklassis said õpilased ülevaate ohutuse ja hügieeni olulisusest toidu valmistamisel ning tegid selles osas ka kokkulepped. Paarilisega üheskoos said lapsed lõigata erinevaid puuvilju ning need vitamiinid mõnuga salati sees ära süüa.

Kolmas päev laagris algas põneva aruteluringiga lauakommetest, kus iga laps sai laua peale pildikaardid. Koos jagasid nad, milliseid kombeid peaks lauas jälgima ning mis võib juhtuda, kui lauakombeid ei tunta. Lisaks õppisid lapsed, mida on oluline laua katmisel tähele panna ja teada. Seejärel suundusid nad kokandusklassi, kus tuletasid meelde eelmise päeva kokkuleppeid ohutusest ja hügieenist. Õpetajad olid koostanud kolm erinevat Eesti toidu retsepti ja jagasid lapsed rühmadesse. Õpetajad juhendasid ja suunasid, kuid üldiselt olid lapsed väga iseseisvad, innukad, algatusvõimelised ja koostöised. Rühm, kes sai varem valmis, hakkas õpetaja suunamisel lauda katma – otsisid välja laudlina, kõrrelised lauale vaasi jms. Koos laua taha istudes tegid kõik meenutusringi: kuidas serveerimist alustada (milliselt poolt); söömisel tuleb alustada soolasest ja siis liikuda magustoidu juurde; milline on noa ja kahvli asetus, kui toit jääb pooleli või lõpetatakse söömine jne. Toite proovides jagas samal ajal iga rühm, mida oli nende arvates lihtne teha ja mis oli keerulisem. Päeva lõpus toimus jagamisring, kes ja mida positiivset kolmest laagripäevast kaasa võtab.

Neli last istub ümber laua ja lõikab puuvilju.

Foto: Tallinna Südalinna Kool

Lapsed istuvad tervisemuuseumi põrandal. Taustal on näha näitus, kust paistab esile suur tehiskeel.

Foto: Tallinna Südalinna Kool

IDUpidu

Lapsed hoiavad käes topse, milles on erinevad idud.

Foto: Tallinna Südalinna Kool

IDUpidu oli ettevõtmine, mille käigus idandasid 1.-3. klassi õpilased õppetöö osana erinevate taimede idusid – seda tegid nad erinevatesse õppeainetesse lõimituna.

Õpilased tutvusid nädala alguses esmalt Eno Raua luuletuse ja lauluga “Idupidu”. Seejärel vaatasid videot, kuidas seemnetest tärkavad taimed. Samuti tutvusid nad idude kasvatamise erinevate võimaluste ja idude söömise põhjustega.

Seejärel külvasid lapsed seemned mulda või proovisid seemnete idandamist veega täidetud purgis või salvrätikul. Katsetati nt mungoa, lutserni, redise ja herne idandamist.

Igal hommikul uurisid klassid idude kasvu ja lisasid või vahetasid vajadusel vett. Mõõdeti ka idude pikkust ja märgiti kasvutabelisse, mida veel märgati, sest erinevad taimed idanesid erineva kiirusega. Samuti juhtus mõnel rühmal ka nii, et idud hakkasid hallitama ja süüa neid ei õnnestunudki.

Nädala lõpuks olid idud söömiseks piisavalt suured ja lapsed maitsesid neid niisama, aga julgemad lisasid ka sööklas koolitoidule. Paljudele lastele idud meeldisid ja arvasid, et söövad neid ka teinekord või hakkavad kodus kasvatama.

Pidulikud lõunasöögid


  Foto: Tallinna Südalinna Kool

Südalinna Koolis on juba traditsiooniks saanud, et veebruaris toimuvad enne vabariigi sünnipäeva sööklas pidulikud lõunasöögid.

Eelneva kuu jooksul õpitakse erinevates ainetundides (nt kodundus, inimeseõpetus, klassijuhataja tund) lauakombeid ja õpitakse katma lauda, volditakse salvrätikuid, tehakse sööklasse kaunistusi jne.

Piduliku lõunasöögi päeval katavad õpilaste rühmad ise sööklas lauad. Sellel päeval on võimalus süüa nii, et lauad on eelkaetud (tavaliselt on iseteeninduslett) ja menüüs on traditsiooniline eesti toit (nt ahjuliha, kartul, hapukapsas vms).

On olnud ka aastaid, kus õpilased külastavad ka eelnevalt nt Tallinna Teeninduskooli, kus saavad samuti õppida lauakombeid ja osaleda õpperestoranis pidulikul lõunal.

Teemanädalad sööklas ja toitude koostisainete tutvustamine

Mitu korda õppeaastas toimuvad sööklas erinevad teemanädalad. Näiteks vabariigi aastapäeva eel tutvustatakse erinevaid Eesti toite. Võõrkeelte nädalal on söökla menüüs erinevate riikide rahvustoidud. Taimse valgu nädalal pakutakse rohkelt vastavate koostisosadega toite jne.

Iga päev enne söögivahetundi näitavad õpetajad tundides õpilastele slaide, et tutvustada selle päeva menüüd (sh koostisosasid). Kõik on illustreeritud piltidega, mille juurde räägivad õpetajad, kuidas neid toiduaineid kasvatatakse või valmistatakse ehk kuidas toit jõuab meie toidulauale. Menüü (koos koostisainetega) on illustreeritult ka söökla seintel.

Õpetajad on märganud, et eelkõige nooremate õpilaste hulgas on kasvanud nendel nädalatel huvi erinevaid toite proovida. Toitlustaja sõnul kasvas taimetoidu valinute arv mitu korda teemanädalate ajal, kui õpetajad julgustasid ja arutasid enne söögivahetundi valikute üle menüüs.

Lapsevanemate töötoad


  Foto: Tallinna Südalinna Kool

Üle kümne aasta tagasi alustas kool lapse-lapsevanema töötubadega osana rahvusvahelisest projektist URBACT, kus otsiti koostöövõimalusi lapsevanematega, et toetada hariduslike erivajadustega õpilasi. Taolised ühisüritused tugevdavad aga ka kogukonnatunnet ja pakuvad kõigile peredele võimalusi midagi toredat koos teha.

Töötoad toimuvad igal õppeaastal erinevates valdkondades (nt kokandus, IT-vahendid, käsitöö jms). Väga populaarsed on alati just kokandusega seotud töötoad. Mõnda töötuba on tulnud ka korrata, sest huvilisi on väga palju olnud. Töötubades on valminud nt vastlakuklid, makroonid, puffid, salatid ja smuutid jne.

Töötubade uus suund on ka see, et lapsevanemad erinevatest riikidest/rahvustest (nt Türgi, Brasiilia, Sri Lanka) tutvustavad enda kodumaa toite ja maitseid.

Töötoad toimuvad õhtuti pärast tööpäeva lõppu ja annavad peredele võimaluse tulla koolimajja üheskoos kvaliteetselt aega veetma ja õppima ka midagi uut. Töötoad on peredele tasuta.

Lõiminguprojekt “Vene köök – teooriast praktikani ”

Kuuendate klasside lõiminguprojekt “Vene köök – teooriast praktikani” ühendab vene keele, loodusõpetuse ja kodunduse õppeainete õpieesmärgid.

Projekti käigus kasvatatakse kooliaias mõnd köögivilja, mis on levinud vene köögis. Näiteks 2022. aastal kasvatati küüslauku, mida on kasutatud vene köögis juba sajandeid ja mille istutamine sobib sügisesse.

Esmalt tutvusid õpilased vene keele tunnis vene rahvusköögiga ja rääkisid ka küüslaugu kasvatamisest.

Samal perioodil tutvusid õpilased loodusõpetuse tunnis mulla tähtsusega. Septembris toimusid õuesõppe tunnid, kus uuriti mullahorisonti, määrati mullatüüpe ja saadi teada, millises pinnases taimed hästi kasvavad. Septembris käsitlesid nad loodusõpetuses teemat “Muld kui elukeskkond’’ ja oktoobris “Aed kui elukeskkond’’. “Aed kui elukeskkond’’ peatükis tutvuti erinevate aiataimedega ilutaimedest kuni köögiviljadeni. Enne praktilist tundi tuli õpilastel uurida, mida on vaja teha istutamiseks enne, kui seeme mulda pannakse. Lõpuks istutasid õpilased küüslauku koolihoovi rajatud õppeaeda.

Küüslaugu kasvamist ja selle koristamist tuli küll pikalt oodata, aga järgmise õppeaasta septembri alguses korjasid selleks ajaks juba seitsmenda klassi õpilased saaki ja seejärel marineerisid kokanduse tundides küüslauku või kasutasid seda maitsetaimena mõnes vene rahvusköögi roas.

Kokanduse huviringid

Hulk lapsi istub põlledega ümber ümmarguse laua ja naeratab kaamerasse. Neil on ees taldrikud, millel on koogitükid.

Foto: Tallinna Südalinna Kool


  Foto: Tallinna Südalinna Kool

Südalinna Koolis on üheks populaarsemaks huviringiks kokandus. Igal aastal osaleb ringis vähemalt 30-45 õpilast. Huvilisi on veel rohkem, aga paraku on õpilaste arvule vaja seada piirang, et tagatud oleks ohutus söögi valmistamise ajal ja köögis jätkuks kõigile ruumi toimetamiseks.

Huviringis õpitakse erinevate toitude valmistamist, räägitakse tervislikest toiduvalikutest, õpitakse lugema retsepte ja juhiste põhjal tegutsema, tegema meeskonnatööd, harjutatakse koristamist ja pesemist ning peetakse oluliseks toiduhügieeni.

Aastal 2021 osales kool ka Meelte Kooli pilootprojektis, mille osana käisid toitumisnõustajad Südalinna Koolis SAPERE meetodil kokandustunde andmas.

Kokandusringi tegevusi on kogupäevakooli tegevuste raames juhendanud ka Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlikud (nt Venemaalt, Argentiinast, Albaaniast, Kreekast) ja nii on lastel olnud võimalus tutvuda erinevate riikide ja kultuuridega toidu valmistamise kaudu.

Kokandusringi õpilased on ka toidusaadikud ja tihti on nende valmistatud toidud rikastamas kogupäevakooli ürituste toidulauda (nt temaatilised toidud tähtpäevadeks).

Toiduga seotud teemade lõimimine ainetundidesse

Kolm last mõõdab joonlaua ja luubi abil taldrikule asetatud kala.

Foto: Tallinna Südalinna Kool

Südalinna kooli jaoks on olnud oluline, et toiduprojekti tegevusi ei tehta n-ö eraldi, vaid osana tavapärasest õppetööst erinevates õppeainetes. Sellepärast on õpetajad loonud erinevaid õppematerjale (sh uurimuslikul õppel põhinevaid), et rikastada õppetööd mängude, rühmatööde, õuesõppe, digitaalsete ülesannete ja katsete abil.

Mõned näited õppetegevustest I kooliastmes:

  • köögiviljade uurimine ja maitsmine ning joonistamine (1. klass; loodusõpetus; eesti ja inglise keel, kunst);
  • meelte tundma õppimine (maitsed ja lõhnad) (1. klass; loodusõpetus);
  • marjade maitsete võrdlemine (2. klass; loodusõpetus);
  • suhkrusisalduse uurimine erinevates jookides (2. klass; loodusõpetus ja matemaatika);
  • salatite või wrappide tegemine (2. klass eesti keel, loodusõpetus, inimeseõpetus, matemaatika);
  • teraviljadest putrude või karaski vms valmistamine (2. klass loodusõpetus, eesti keel);
  • kalade lahkamine ja kalatoidu valmistamine (3. klass; loodusõpetus);
  • söödavate taimede/loomade rakkude uurimine mikroskoobiga (3. klass; loodusõpetus);
  • toiduainete hallitusega katsed (3. klass; loodusõpetus)
  • smuutide/kokteilide tegemine ja enda retseptide loomine (3. klass; matemaatika, eesti keel);
  • maitsetaimede/tomati/kurgi/herneste/maasikate kasvatamine aknalaual (1.-3. klass; loodusõpetus);
  • kooliaias taimede kasvatamine ja protsessi uurimine; aiasaadustest toidu valmistamine (1.-3. klass; loodusõpetus, matemaatika, eesti keel).

Taimse valgu nädal

Laual on karp hummusega, poolikud sidrunid, apelsin, küüslauk, petersellitaim, saumikser ja seemnetega krõbuskid.

Foto: Tallinna Südalinna Kool


  Foto: Tallinna Südalinna Kool

Taimse valgu nädalaks valmistumise osana toimus õpetajatele kokandusõhtu, et proovida valmistada taimseid toite. Näiteks valmis maitsev salat oapallidega, seemnekrõbedik hummusega ja šokolaadikook kikerhernestest.

Samuti katsetasid õpetajad õppetegevusi, mida plaanisid õpilastega ainetundides teha. Selle käigus said ka õpetajad palju uusi teadmisi ja avastusi.

Klassides toimusid taimse valgu nädala jooksul õppetegevused, kus õpilased tutvusid valkude olulisega organismile. Tundides sorteeriti taimseid ja loomseid valguallikaid, uuriti vagurikkaid taimseid toiduaineid, nende väljanägemist kasvukeskkonnas ja söödavaid osi. Keeleõppes uurisid lapsed hernesupi valmistamise retsepti. (Tegevusi tehti nt loodusõpetuses, inimeseõpetuses, eesti keeles; vanemates kooliastmetes ka lõimitult keeleõppega, nt eesti keeles, saksa keeles, inglise keeles jne.)

Erinevates kooliastmete ainetundides ja kokandusringis valmisid toidud (nt hummus, seemnekrõbedik, kikerherne brownie), mis sisaldavad rohkelt taimseid valke. Õpilased maitsesid ise toite ja tõid ka õpetajatele maitsta erinevatel viisidel valminud hummust.

Nädala jooksul tutvustati iga päev enne söögivahetundi õpilastele, mida süüa pakutakse. Iga päev oli menüüs rohkelt taimset valku sisaldavaid toite. Õpetajad märkasid, et õpilased olid valmis proovima ka tavapärasest enam uusi toite ja suuremat taimetoidu valikut.

 

Õppekäigud ja külalisõpetajad

Südalinna kooli jaoks on olnud oluline, et toiduprojekti tegevusi ei tehta n-ö eraldi, vaid osana tavapärasest õppetööst erinevates õppeainetes. Meie õpetajad on leidnud mitmeid võimalusi õppekäikudeks ja samuti külaliste kutsumiseks.

Mõned näited õppekäikudest:

  • Põllumajandusmuuseum (nii Tartus kui ka Kurgjal);
  • Tervisemuuseum;
  • Piimandusmuuseum;
  • Vabaõhumuuseum (Tallinnas ja Viimsis);
  • Raeapteek;
  • Loodusmuuseum;
  • Tallinna Teeninduskool;
  • Tallinna Ülikool;
  • restoranid ja kohvikud;
  • koduaiad ja talud;
  • turud ja poed;
  • mets ja raba;
  • ettevõtlusküla;
  • Toidupank (nii külalistena kui ka õpilased vabatahtlikena);
  • tehased (nt Leibur, Kalev, Balbiino).

Mõned näited külalistest:

  • toitumisnõustajad;
  • sportlased (nt Kelly Sildaru; Gerd Kanter);
  • treenerid;
  • (tipp)kokad (nt Orm Oja);
  • toiduainete tootmisega seotud ettevõtted (nt MySnack);
  • meditsiinitöötajad (sh kooliõed, hambaarstid; perearstid).
Kollaste vestidega lapsed turul, ümberringi puu- ja juurviljad.

Foto: Tallinna Südalinna Kool

Lapsed ja õpetaja seenenäitusel, esiplaanil on hulk märgistatud seeni sambla peal.

Foto: Tallinna Südalinna Kool

Lastega kokkamine koolisööklas


  Foto: Tallinna Südalinna Kool

Südalinna Kooli lapsed valmistasid koos söökla juhatajaga koolisööklas toitu. Kõigepealt juhatas kokk lapsi: tutvustas neile köögiseadmeid ja töövõtteid. Väga põhjalikult selgitas neile ohutusjuhiseid. Üheskoos valmistasid lapsed sooja roa ja magustoidu. 

Lapsed olid kokkamisega väga rahul ning said innustust seda ka kodus proovida. Lõpuks said õpilased maitsta enda valmistatud toitu ning pälvisid isikliku tunnistuse kokandustunni läbimise kohta.

SchoolFood4Change projektist

Euroopa Liidu rahastatud projekt SchoolFood4Change algas 2022. aastal koos SEI Tallinna, Tallinna linna, Viimsi valla ja veel 40 organisatsiooniga 12 Euroopa riigist. Projekti juhib kestlikkusele pühendunud kohalikke omavalitsusi ühendav organisatsioon ICLEI. Projekt toob kokku kõik koolitoiduga seotud osapooled: õpilased, lapsevanemad, õpetajad, toidutootjad, kokad, koolisöökla töötajad, kestliku toidu hankimise spetsialistid, toitumiseksperdid ja kohalikud ettevõtted. SchoolFood4Change toetub kolmeosalisele lähenemisele, mis hõlmab kestlikke toiduhankeid, planeedi- ja tervisesõbralikke toitumisviise ning terviklikku lähenemist koolitoidule ehk kogu kooli toidukultuuri. Projekti rahastab Euroopa Liidu Horisont 2020 programm ning see kestab neli aastat. 

SEI Tallinna inimesed

Evelin Piirsalu

Senior Expert (Green and Circular Economic Transformations Unit)

SEI Tallinn

Brigita Tool

Junior Expert (Green and Circular Economic Transformations Unit)

SEI Tallinn

Johanna Lehtmets

Communications Manager

Communications

SEI Tallinn

Anette Parksepp

Communications Expert

Communications

SEI Tallinn